"Ida" sõrmus - sterlinghõbe ja üsna "kahtlase" väärtusega, kuid siiski mulle armas kivi.

Mõõtmed üsna suured 4x3,5 cm - üks mõnus suur sõrmus. "Ida" valmis koos suurte lumehangede ja külmaga jaanuaris ehtekunstnik Viktorija abiga. Olen väga rõõmus, et ta oli nõus mind õpipoisiks võtma ja minuga "jändas" nii kaua kuni "Ida" valmis sai - see oli üks väga huvitav protsess. Tänud Viktorijale!

"Olivia" - pikk väga pikk, samalaadne kui "Adelheid". Olivia on kokku pandud sterling hõbe kettidest, swarovski kristallidest ja rüoliidist.

Rüoliit - värvus valge, roheline, helehall, punane. Leiukohad - austraalia, mehhiko, ameerika ühendriigid. Psühholoogiliselt tõstab rüoliit enesehinnangut ja eneseteadvust. See sisendab lugupidamist enese vastu ja aitab leppida oma tõelise olemusega. Mentaalselt annab rüoliit tugevust, et rahulikult tegeleda väljakutset esitavate asjaoludega ja toob teadlikkust eiseenese tugevusest. Rüoliit tugevdab keha loomulikku vastupanu, nahahaigusi ning parandab B-vitamiinide omastamist. See võib lahustada neerukive ja kõvastunud kudesid.

"Adelheid" - kolm erinevat värvitooni ja kuju swarovski kristalle, hulgaliselt hõbe ketti ja mõned hõbe "vidinad". Mõnusalt pikk: saan kanda nii ühe kui kahekordselt ümber kaela või hoopis ümber käe. Jõulude ajal tekitas tunde, et olen ehitud jõulupuu :D

Kaunitar "Herta" - karneool ja osaliselt oksüdeeritud sterling hõbe 925.

Ehtekooslus nimega "Anette" - kaelakee ja kõrvakad: punane korall, sterling hõbe. Tehtud tellimusena konkreetsele inimesele.

Mõnusalt suur, roosa (eks ole ma`gi selles eas), heegeldatud kott. Voodri ja taskud õmbles koti sisse minu hea õmbleja Ene. Kotisangade sees on kangatoru ja kott käib magnetiga kinni.

Lihtne, varasemalt sahtlis seisnud puuvillasest lõngast märss.

NB! pildile vudis ka väikemees Jaanus J. uudistama mis toimub.

Rahvuslikes värvides antenniga müts Jaanus J.-le. Heegeldise demonstreerimiseks ei ole just see pilt kõige parem, kuid muud ei ole praegu võtta.

Haapsalu sall - suur töö, täitsa minu enda kätega tehtud, ma ise ka ei usu, et hakkama sain. Kuduma hakkasin novembri alguses ja valmis sai sall alles märtsi alguses. Vahepeal rändas ta minuga koos nii Stockholmi kui Sharm el Sheiki ja lõpuks leidis oma kodu Offenburgis - heh väga rahvusvaheline värk. Sellel fotol on ka salli õige värv näha.

Tehnilised andmed: muster - sirelilehekiri 1, keskmine osa 128 silmust, 39 mustrikorda, vardad 2,5 ja 3 ja 4mm, 314 ripsrida, pits 2x581 silmust, suurus 60x153 cm.

Minu nigelate kudumise oskuste puhul oli selle salli kudumine väga keeruline, kuid 80% salli kudumise ajast oli minu jaoks põnev ja nauditav. Raamatuta "Haapsalu sall" (S. Reimann ja A. Edasi) ei oleks ma hakkama saanud. Raamatus on samm-sammult kõik puust ja punaseks tehtud. Suur tänu raamatu autoritele ja ka töökaaslastele (Anule ja Üllele), kes selle raamatu mulle sünnipäevaks kinkisid.

"Magusad lusikad" tegin veebruaris sõbrapäevaks. Õpetus ise on imelihtne ja pärit saidi http://www.isetegija.net/ blogijatelt.

Lusikad tuleb mitmeid kordi kasta sulatatud šokolaadi sisse ja viimasel korral lisada kaunistuseks mandli seib, nonparellid vms.

Vahva on vaadata täiskasvanuid lusikaid lutsimas :))

Veiniklaasi sõrmused - kingituseks töökaaslasele:

...tulin linnast, lumesadu...tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba mõtelge...

Rukkileivategu - esimest korda panin liiga palju rukkijahu ja leivad jäid kõvad. See foto rukkileivast on aga minu teisest korrast ja nüüd jäi leib mõnus ja pehme. Üks on lihaleib (pekine liha, linaseemned, sibul ja küüslauk) ja teine igasugu erinevate seemnetega (kõrvitsa-, päevalille-, lina- jm. seemned). Kui ma teist korda leivategu üles säädsin mõtlesin, et no kas mul tõesti on nii väga vaja ise leiba teha (võiks ju rahul olla ostetud leivaga). Pärast seda kui elamine täitus mõnusalt leiva lõhnaga ja ma pisut jahtunud lihaleivast lõikasin pehme ja imemaitsva tükikese ei ole minus enam kahtluse kübetki - oma tehtud leib on kõikse parem:

Detsember möödus kiirelt: palju tööd, 3 reisi eestist välja, jne.

Jäädvustasin ühe ca 10 a tagasi tehtud näputöö, mille ma iga aasta detsembri kuus silitades välja võtan, ära triigin ja köögi akna ette riputan. Pisut talvise päikese poolt pleekinud, kuid siiski mulle väga armas - tikitud ja õmmeldud kardin:

Käisin paar nädalat tagasi Mardilaadal Saku Suurhallis ja muu hulgas ostsin speltajahu. Otsustasin algatuseks teha Sille toidublogist saadud Speltajahu-mustika muffinite retsepti http://toidupildid.blogspot.com/2007/09/speltajahu-mustika-muffinid.html järgi plaadikoogi.

Kook tuli väga maitsev - 100%-st kusagil 2% ulatuses oli tunda võõrast maitset ja ei kerkinud eriti, kuid see ei häirinud üldse. Kook sai väga mure ja teisel päeval oli parem kui küpsetamise päeval. Olen ka edaspidi speltajahu kasutaja.

Suvel sugulaste juures palusin neil tühjaks jäänud papist munakarpe mitte ära visata. Kersti vaatas mind küll pika pilguga, kuid palutud karbid jäid mulle. Aja jooksul kogunes ka mul endal neid juurde. Nüüdseks olen teinud hulgaliselt "süüteroose":
Süüterooside õpetus pärineb kikuliisu blogist http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4354&singlepost=38020 . Mul endal ei ole põhjust süüteroose kasutada, kuid esimese tagasiside olen saanud ja tõepoolest 1 roos süütab suured halud ja põleb ka ise väga kaua. Igati väärt mõte, eriti kui küünlajuppe vajalikus koguses oleks :P (minu roosid on tehtud uutest küünaldest).

Naivistlike nõelvilditud kirssidega barett. Mõnus külma ilmaga pähe tõmmata.

Pisarakook - imepisikeste kuldsete piiskadega. Retsept siit http://www.kokaraamat.ee/retsept.php?cat=7&id=183&lk=7 , lisasin omalt poolt törts keefiri ja sellest johtuvalt ka tiba rohkem jahu. Täidiseks panin nii õunad kui kohupiima. "Kommijad" sellele retseptile olid "rahutud" aga minul tuli väikeste lisanditega välja küll ja maitses hää.

Ehtekooslus nimega "Nagu merelaine" (kaelakee, käekett ja kõrvarõngad) - tehtud kolleegide palvel ülemusele sünnipäevaks. Ehte nimi, materjalid ja lõpptulemus said inspiratsiooni sünnipäevalapsest enesest. Ehe on tehtud poolvääriskivist nimega sodaliit (Brasiiliast) ja sterling hõbedast. "Nagu merelaine" on paigutatud kreemika sisuga puidust karpi, mis on tõsiselt kvaliteetne ja annab ehtele palju juurde. Ühtlasi kirjutasin esimest korda ehtele sertifikaadi, mis sisaldab ehte nime, tegija nime, saaja nime, garantii kestvuse, materjalide nimetused ja tähendused. Oli põnev väljakutse - siin ta on:

Sodaliidist- tõearmastust ja ideaalidele pühendumist soodustav sodaliit julgustab väljendama oma tõde ning kaitsma oma tõekspidamisi. Hajutades segaduses oleku ja eemaldades vaimsed köidikud, vabastab sodaliit välise mõjutamise tulemusena tekkinud jäigad veendumused, tehes ruumi uutele arusaamadele, mida elus rakendada. Sodaliit tagab emotsionaalse tasakaalu, rahustab ülitundlikku või kaitses olevat isikust, aidates vabaneda sügavatest hirmudest ja kontrollimehhanismidest.

Järjekordne nimeline ehe - "Hermiine". Kasutasin sterling hõbedat ja Kamamba jaspist.

Jaspist tuntakse kui "ülimat hoolitsejat". See toetab ja hoiab püsti stressi aegadel ja toob rahulikkust ja terviklikkust. Ravis kasutatuna ühitab see kõiki teie elu külgi. Psühholoogiliselt annab jaspis meelekindlust kõigi püüdluste puhul. Jaspis on väga tugev energiakivi, mis kaitseb haiguste eest – seetõttu oleks soovitav teda kanda alati vahetus kokkupuutes nahaga.

Kook - vääga maitsev. Soovitan seda kooki ka nendele, kes kirsse eriti ei armasta. Retsept http://www.vilma.ee/?id=29449&c_tpl=1060&parent=29292

Uus nimeline ehe, mis sai alguse tilgakujulisest ripatsist. Täitsa põnev oli seda ripatsit teha - esimene selletaolistest. Eeskujuks Eni Oken http://www.enioken.com/jewelry/mosaicpendant-039.html . Eni kätetööga ei saa minu ripatsit siiski võrrelda - plaanis oli teha tasapinnaline aga mingil kummastaval kombel :D tuli välja hoopis "kummis" (esile ulatuv) moodustis. Lõpptulemusena jäin siiski rahule ja siin ta nüüd on "Silvia", kasutasin swarovski kristalle, sterling hõbedat ja oonüksit.