Kaunitar "Herta" - karneool ja osaliselt oksüdeeritud sterling hõbe 925.

Ehtekooslus nimega "Anette" - kaelakee ja kõrvakad: punane korall, sterling hõbe. Tehtud tellimusena konkreetsele inimesele.

Mõnusalt suur, roosa (eks ole ma`gi selles eas), heegeldatud kott. Voodri ja taskud õmbles koti sisse minu hea õmbleja Ene. Kotisangade sees on kangatoru ja kott käib magnetiga kinni.

Lihtne, varasemalt sahtlis seisnud puuvillasest lõngast märss.

NB! pildile vudis ka väikemees Jaanus J. uudistama mis toimub.

Rahvuslikes värvides antenniga müts Jaanus J.-le. Heegeldise demonstreerimiseks ei ole just see pilt kõige parem, kuid muud ei ole praegu võtta.

Haapsalu sall - suur töö, täitsa minu enda kätega tehtud, ma ise ka ei usu, et hakkama sain. Kuduma hakkasin novembri alguses ja valmis sai sall alles märtsi alguses. Vahepeal rändas ta minuga koos nii Stockholmi kui Sharm el Sheiki ja lõpuks leidis oma kodu Offenburgis - heh väga rahvusvaheline värk. Sellel fotol on ka salli õige värv näha.

Tehnilised andmed: muster - sirelilehekiri 1, keskmine osa 128 silmust, 39 mustrikorda, vardad 2,5 ja 3 ja 4mm, 314 ripsrida, pits 2x581 silmust, suurus 60x153 cm.

Minu nigelate kudumise oskuste puhul oli selle salli kudumine väga keeruline, kuid 80% salli kudumise ajast oli minu jaoks põnev ja nauditav. Raamatuta "Haapsalu sall" (S. Reimann ja A. Edasi) ei oleks ma hakkama saanud. Raamatus on samm-sammult kõik puust ja punaseks tehtud. Suur tänu raamatu autoritele ja ka töökaaslastele (Anule ja Üllele), kes selle raamatu mulle sünnipäevaks kinkisid.

"Magusad lusikad" tegin veebruaris sõbrapäevaks. Õpetus ise on imelihtne ja pärit saidi http://www.isetegija.net/ blogijatelt.

Lusikad tuleb mitmeid kordi kasta sulatatud šokolaadi sisse ja viimasel korral lisada kaunistuseks mandli seib, nonparellid vms.

Vahva on vaadata täiskasvanuid lusikaid lutsimas :))

Veiniklaasi sõrmused - kingituseks töökaaslasele:

...tulin linnast, lumesadu...tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba mõtelge...

Rukkileivategu - esimest korda panin liiga palju rukkijahu ja leivad jäid kõvad. See foto rukkileivast on aga minu teisest korrast ja nüüd jäi leib mõnus ja pehme. Üks on lihaleib (pekine liha, linaseemned, sibul ja küüslauk) ja teine igasugu erinevate seemnetega (kõrvitsa-, päevalille-, lina- jm. seemned). Kui ma teist korda leivategu üles säädsin mõtlesin, et no kas mul tõesti on nii väga vaja ise leiba teha (võiks ju rahul olla ostetud leivaga). Pärast seda kui elamine täitus mõnusalt leiva lõhnaga ja ma pisut jahtunud lihaleivast lõikasin pehme ja imemaitsva tükikese ei ole minus enam kahtluse kübetki - oma tehtud leib on kõikse parem:

Detsember möödus kiirelt: palju tööd, 3 reisi eestist välja, jne.

Jäädvustasin ühe ca 10 a tagasi tehtud näputöö, mille ma iga aasta detsembri kuus silitades välja võtan, ära triigin ja köögi akna ette riputan. Pisut talvise päikese poolt pleekinud, kuid siiski mulle väga armas - tikitud ja õmmeldud kardin: